JURI VELLA – IN MEMORIAM
Handi-Mansimaal suri eile [12.09.2013] metsaneenetsite kuulsaim rahvuspoeet ja kirjanik, põdrakasvataja, keskkonnakaitsja ja kultuuritegelane Juri Vella.
Juri Vella, kodanikunimega Aivaseda, sündis 1948. aastal Varjoganis Surguti rajoonis. Tema elukäik on oluliselt erinev teiste Venemaa põhjarahvaste haritlaste omast – ta ei ole kunagi elanud pikemat aega mujal kui oma kodukülas ega ole kaotanud sidet lihtrahvaga.
Vella lõpetas Moskva Gorki-nimelise kirjandusinstituudi. Ta pidas kodukandis mitmeid ameteid, kirjutades ühtlasi ka proosat. Armastuse, argipäeva, poliitika, nafta ja valu teemasid käsitles kirjanik läbi Lääne-Siberi põliselanike maailmapildi.
1990. aastate alguses otsustas Vella koos oma perega naasta esiisade traditsioonilise eluviisi juurde. Ta pööras selja nõukogude korra poolt peale surutud külaelule ja läks oma lähedaste ja põdrakarjaga elama metsa.
Ta rajas paarikümne hektari suurusele maa-alale suve- ja talvelaagrist koosneva põhjapõdrakasvatuskompleksi, kuhu kolisid elama ka tema kaks tütart peredega. Laste jaoks asutas Vella talvelaagris kooli.
Kirjanik tegutses aktiivselt kohalikus põhjapõdrakasvatajate liidus ning kaitses põlisrahvaste huve. Vella sai üle Venemaa kuulsaks oma võitlusega naftatöösturite vastu: ta korraldas meeleavaldusi ja käis LUKOILi vastu kohtus.
******************
Juri Vella on ilmselt kõige kuulsam metsaneenets. Ta on sündinud 1948 Varjoganis, tema elukäik on oluliselt erinev teiste Venemaa põhjarahvaste haritlaste omast – ta ei ole kunagi elanud pikemat aega mujal kui oma kodukülas, ega ole kaotanud sidet oma kandi inimestega.
Alates 1990ndate algusest elab Vella koos oma perega metsas ja kasvatab põhjapõtru. Ta on tuntud mitmel alal – eekõige haritlase ja kirjanikuna, aga ka oma piirkonna metsaneenetsite liidrina ning oma kultuuri kaitsja ja edendajana.
Juri Vellal on sidemeid paljude asutuste ja organisatsioonidega üle maailma, muuhulgas näiteks Berliini, Tartu ja Helsingi ülikoolidega ning ameerika põlisrahvaste kaitsmise organisatsiooniga. Tema kohta on ilmunud erinevaid kirjutusi ning tehtud mõned dokumentaalfilmid.