Inimene sünnib tõesti esivanemate hingest!
17.10.2013
http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/2013-10-17-21-43-46/
Ator: Jaak Prozes
Juri Vella viimane intervjuu 10. märtsil 2013. Milline on metsaneenetsite kõige teravam probleem?Juri Vella: Kõige suurem probleem on see, et metsaneenetsid ei ela kuskil kompaktselt koos. Pea kõik elavad segaperedes ja neis peredes metsaneenetsi keelt peaaegu ei räägita. Sellepärast on metsaneenetsi keel – mina pean seda eraldi keeleks, mitte dialektiks – väga tugevalt teiste keelte mõju all, Jamali-Neenetsi ja Handi-Mansi autonoomses ringkonnas näiteks mõjutatud sölkupi ja handi keelest. Igapäevases elus aga, kuhu ka lähed, on vastas vene keel. Seega pole enam võimalik luua tingimusi, kus metsaneenetsi keel elaks. Praegu on vene keele mõju kõige suurem ja arenev naftatööstus metsaneenetsi keele suurim vaenlane. Loe edasi…
Kus on neenetsi kodu?
http://www.epl.ee/news/kultuur/kus-on-neenetsi-kodu.d?id=50946721
Loe edasi…
Põhjapõdra hääl
Andres Heinapuu
„BRIGAAD“. Režissöör ja operaator Liivo Niglas, helimontaaž: Mart Otsa, montaaž: Marju Juhkum, produtsendid Liivo Niglas ja Reet Sokmann. Video Betacam SP, 57 min, värviline. © Liivo Niglas ja F-Seitse OÜ, 2000.
„JURI VELLA MAAILM“. Autor: Liivo Niglas, montaaž: Marju Juhkum, helimontaaž: Mart Otsa, produtsendid Liivo Niglas ja Reet Sokmann. Video Betacam SP, 58 min, värviline. © mp doc ja F-Seitse OÜ, 2003.
Loe edasi…
Maailmamees taigas
Järelsõna Juri Vella luulekogule “Räägi minuga”, Tallinn 2009
Juri Vella on metsaneenetsi kirjanik. See tõsiasi ei hõlma samas kindlasti kogu tema hämmastavat mitmekülgsust. Siberi metsade elanikuna on ta elutee olnud küllaltki eripärane. Tavalise põhjaaladelt pärit haritlase teekond käib enamasti ühe mudeli järgi: hea internaadiõpilane jätkab pärast keskkooli lõpetamist õpinguid oma regiooni pealinna pedagoogilises instituudis ja kui ta seal edukaks osutub, jätkab ta oma õpinguid Peterburi Põhjarahvaste Instituudis või harvemini mõnes Moskva õppeasutuses. Seal abiellub ta venelasega, naaseb kodukanti, leiab linnas töö, kas siis koolis, muuseumis või isegi riigiaparaadis.
Loe edasi…
Traagiline jõud ja rahulik jõud
Looming 11/1999 lk. 1698-1705
EVA TOULOUZE
Mõlemad on pärit Lääne-Siberist, Varjogani külast Obi lisajõe Agani kaldal. Mõlemad on sündinud 1948. aastal ja mõlemad tähistasid mullu viiekümnendat juubelit. Mõlemad kirjutavad ja võitlevad oma rahva õiguste eest. Mõlemat peetakse oma rahva häälekandjaks, vaimseks juhiks. Siiski erinevad nad paljuski: üks on hant, teine neenets. Üks kirjutab proosat, teine luulet. Üks on kuulus, teine mitte eriti. Üks elab Moskvas ja oma kodukandi suuremas linnas Nižnevartovskis, teine aga metsataguses laagripaigas. Üks võtab sõna ÜRO-s, teine tegutseb kohapeal. Üks on eelkõige kirjanik, teine aga põhjapõdrakasvataja. Üks armastab vaikust, teine on lõbus lobasuu…
Fenno-Ugria Sihtasutus – 27.03.08
Metsaneenetsite kuulsaim rahvuspoeet Juri Vella (pildil) tähistab eeloleval nädalavahetusel oma 60. juubelit. Tema õige sünnipäev oli juba 12. märtsil.
Luuletajat sõidavad Nižnevartovskist umbes 300 kilomeetri kaugusel asuvasse Varjegani külla õnnitlema tema sõbrad: põhjarahvaste uurija Aleksandr Vaštšenko Moskva Riiklikust Ülikoolist, handi proosakirjanik Jeremei Aipin, handi kunstnik Nadežda Taligina ja paljud teised.
Üksikisiku katse seista vastu domineerivale maailmavaatele: Juri Vella sünkretistlik elukäsitlus
Liivo Niglas – TÜ ajaloo osakond, lektor
Minu ettekande teemaks on arktiliste põlisrahvaste vastupanu koloniaalsurvele “rohujuure” tasandil, täpsemalt – üksikisiku võimalused kasutada meedia tähelepanu koloniaalvõimude tegevuse mõjutamiseks. Juttu tuleb Juri Vellast, kes on aastaid võidelnud Lääne-Siberi põliselanike õiguse eest jätkata traditsioonilist eluviisi selles Venemaa olulisemas naftapiirkonnas. Koheselt peab rõhutama, et Juri Vella ei ole väga tavaline inimene. Ta on üks neist vähestest Siberi põliselanikest, kes on küllaltki tuntud nii Venemaal kui ka väljaspool selle piire: piisab vaid lüüa tema nimi mõnda interneti otsingumootorisse ning tulemuseks on pilt võimude poolt taga kiusatud põlisrahvaste õiguste eest võitlejast, kellel on toetajaid paljudes erinevates riikides. Jääb mulje justkui oleks tegemist aktiivse, laialdasi sidemeid ja suurt mõjujõudu omava poliitikuga, kes veedab suurema osa ajast pikette korraldades, tuliseid poliitkõnesid esitades ja naftafirmadega kohtulahinguid pidades.
Neenetsi kirjanik sõdib kirvega Lukoili vastu
Peeter Sauter – Eesti Ekspress 23. november 2000
Neenetsi kirjanik ja põdrakasvataja Vella peab juba aastaid isiklikku sõda Lukoili vastu. Sestpeale, kui ta kodukandis Handi-Mansi ringkonnas leiti naftat. Viimane lahing – kirvega relvastatud Juri Vella Lukoili autoekskavaatori ja helikopteri vastu – toimus sel sügisel ja lõppes Vella võiduga.