Proua Kuberner Natalia Vladimirovna!
Talve esimesel poolel (enne uut aastat) olime me põhjapõtrade karjamaal, kus eelmine aasta oli metsatulekahju. Seal kohtusime Kogalõmi metsavahti koos oma abilisega. Nad teatasid, et alates 2013 aasta suvest hakkab siin tööle metsatööliste brigaad, kes raiub põlenud metsa maha ja rasketehnika viib põlenud puutüved välja. Meie vastuseisu peale, et siin on põhjapõtrade karjamaa, et kohe peale poegimist toovad põhjapõdraemad siia oma pojad, et sääskede ja parmude lennuajal tõuseb põhjapõdrakari rohumaadelt siia põlenud alale, sest siin on vähem sääski, et siis kui ilmuvad seened tulevad imetavad emad siia kõhtu täis sööma, et jooksuajal tulevad põhjapõdrad siia harjumusest, et jätkata sugu ; nad vastasid, et mets kuulub metskonnale, et maa, kus kasvab mets, kuulub Metsafondile, et põlisrahvad ja nende põhjapõdrad on neile takistuseks, et nagunii müüakse kogu mets „juurteni“ maha.
Proua Kuberner!
Palume peatada põhjapõtrade karjamaal metsalangetajate töö. Eelmine aasta oli palju metsatulekahjusid ka väljaspool põhjapõtrade karjamaid, sellepärast las nad töötavad teistes kohtades, las nad jätavad rahule põhjapõtrade Maja – põhjapõtrade Kodumaa, las nad annavad puudele võimaluse surra oma kodumaal, et nad oleks väetiseks järgmisele puude põlvkonnale, et kooreüraskid, kes peituvad surnud puude koore all saaksid toiduks rähnipoegadele, pähklimänsakutele, pasknääridele ja teistele väikelindudele.
Peale selle, naftaleiukoha läheduse tõttu kaotab meie pere igal aastal 5-7 põhjapõtra. Me kardame, et järgmisel suvel, kui siin algab metsade lageraie, on meie kaotused palju suuremad.
Peale selle, põhjapõdrad, kui neid meie piirkonnas häiritakse, jooksevad tavaliselt vastu tuult. Aga tuuleroos on meile – palju sagedasem tuulesuund on läänest, edelast. Sellepärast kui siin ikkagi toimub metsaraie, kui siin ikkagi hakkavad ragisema metsaveo masinad, ja kui, hoidku jumal, siin hakkavad haukuma raietööliste koerad ja vinguma mootorsaed, siis põhjapõdraemad viivad oma pojad, aga nendega koos kogu kari, läheb üle Vatjogani jõe – ainsa peredevahelise loomuliku piiri. Seal aga on neli perekonda, neli karja. Ja siis hakkavad meie isased põhjapõdrad üle lööma võõraid, põhjapõtrade aedikud lähevad katki, nii lõhub karjainstinkt paljude inimeste unistused, ajab tülli sugulased.
Peale selle, siin pole kasutuskõlbulikku puitu, mets on siin madal, väike, aga mõned üksikud suuremad puud, keerdunud ja okslikud juba viie meetri kõrguselt ja isegi küttepuudeks ei kõlba.
Peale selle, kui metsaraiujad ikkagi haakavad siin tööle siis peab meie pere veel rohkem jooksma põhjapõtrade järele, valvama metsaraiujaid, et nad ei tooks siia koeri, relvi, et nad suvises palavuses ei tekitaks uusi tulekahjusid, et metsaveoautode juhid ei jätaks lahti karjamaade väravaid, sest meie põhjapõdrad võivad ära minna praegu toimivast sünnikohast.
Siis, millal me saame taastada eelmise metsatulekahjus põlenud karjamaa, Proua Kuberner!
Oma perekonna nimel kutsun Teid appi!
7.märts 2013
Juri Vella (Aivaseda Juri Kõlevitš)
Aadress: Tsentralnaja 1, Varjugan, Nižnevartovi rajoon, Handi-Mansi AO – Jugra, Suguvõsa kõlvik 43.